Järgneva kuue teose seast valitakse tänavuse Finlandia aimekirjanduse auhinna võitja, kes kuulutatakse välja koos laste- ja noortekirjanduse ning ilukirjanduse kategooria võitjatega 26. novembri õhtul.
Sohvi Kangasluoma & Juho Karhu: Sitten purjehdimme pohjoiseen – Merkintöjä arktisilta meriltä (Atena, Siis me purjetasime põhja – märkmeid arktilistelt meredelt)
Raamat vaatleb elukaaslaste Sohvi ja Juho purjereisi läbi Alaska Loodeväilale ja talvitumist Gröönimaa jääs. Teekonnal kohtuvad nad maa- ja mereelanikega ning jälgivad kliimamuutuste mõjusid. Isiklikul kogemusel ja faktidel põhinev lugu avab keskkonnakriisi mõju elule arktilistes meredes ja seab kahtluse alla meie arusaamad kaugpõhjast. Teekond on mõtisklus inimese ja mere suhte ning jää keskel elava armastuse olemuse üle.
Antti Karisto ja Jussi Simpura: Hyvinvoinnin historiaa: Ajankuvia Suomesta (Gaudeamus, Heaolu ajalugu: ajastupilte Soomest)
Sotsiaalkindlustus ja elektrivalgus, kohustuslik haridus ja olümpiavaim, raamatukogud ja kohvipausid… Millest me räägime, kui räägime heaolust? „Heaolu ajalugu“ on ajarännak Soome ühiskonda ja ellu iseseisvuskümnenditel, kus avanevad vaated mh majandusse, poliitikasse, loodusesse ja kultuuri ning igapäevaellu. Kaleidoskoopiline teemadering rõhutab, et heaolu on mitmetähenduslik ja ajalooliselt muutuv. Ehkki sellest räägitakse tihti nii, nagu oleks see üheselt ja universaalselt mõistetav.
Liisa Keltikangas-Järvinen: Itsekkyyden aika – Miten yltiöyksilöllinen kulttuurimme sai meidät voimaan pahoin (WSOY, Isekuse ajastu – kuidas meie hüperindividualistlik kultuur pani meid ennast halvasti tundma)
Paljusid tänapäeva voorusi peeti varem nartsissismi tunnusteks. Kui tavaline inimene püüab toime tulla hüperindividualismi soosivate ideaalide järgi, hakkab ta end halvasti tundma. Suurimad kannatajad on noored, kelle vaimse tervise probleemid on plahvatuslikult süvenenud. Oma raamatus avab autor meie enesekeskset eluviisi ja selle põhjuseid, räägib selle mitmekesistest ja kohati üllatavatest tagajärgedest ning näitab samme tervema kultuuri suunas.
Erkka Mikkonen: Homona Putinin Venäjällä (WSOY, Homona Putini Venemaal)
Nooruses armus YLE korrespondent Erkka Mikkonen vene kultuuri, külalislahkusse ja Peterburi vabasse õhustikku, leidis Venemaalt abikaasa. Mikkoneni varasem nägemus Venemaast on tema silme all kokku varisenud. Oma läbinägelikus teoses annab Erkka Mikkonen isikliku vaate Venemaast, kus Vladimir Putini autokraatlik režiim hakkas süstemaatiliselt seksuaal- ja soovähemuste õigusi jalge alla tallama ning kuidas nende vähemuste elud sattusid ohtu.
Hanna Nikkanen, Mikko Pelttari, Johannes Roviomaa ja Touko Hujanen: Kylvö – Kirja mullasta, vallasta ja huomispäivän ruoasta (Teos, Külv – raamat mullast, võimust ja homsest toidust)
Maaelu on teelahkmel. Talud koonduvad ja kasvavad, põllumehed satuvad võlgadesse ja muld vaesub. Õhtusöögilauas vaieldakse eetika, majanduse ja identiteedi üle. Samal ajal avaldavad kliimakriis ja sõjad survet kogu toiduvarustuse ümberkorraldamiseks. Kes saab tulevikus maast elada ja millistel tingimustel? Reportaažiraamatu fotod ja tekstid dokumenteerivad oskuslikult Soome toidutootmist ajal, mil selle tulevikusuunad on endiselt ebaselged.
Timo R. Stewart: Miksei kukaan tee mitään? – Pohdintoja Gazan tuhosta (Gummerus, Miks keegi midagi ette ei võta? – Mõtisklusi Gaza hävingust)
Mida peaks teadma sõja kohta Gazas? Kuidas on seda tõlgendatud ja analüüsitud lääne meedias, sotsiaalmeedias ja poliitilisel areenil? Politoloogiadoktor Timo R. Stewart avab oma raamatus kogu Gaza hävingu arengu sügisest 2023 kuni kevadeni 2026. Raamatu esseed mõtisklevad konflikti etappide üle poliitilisest, moraalsest ja filosoofilisest vaatenurgast. Stewart kirjeldab ka isiklikke kogemusi avalikus debatis.
Kandidaadid on välja sõelunud žürii koosseisus saate Talousaamu produtsent ja uudistejuht Mari Haavisto (esinaine), endine raamatute sisseostja Isabella Frantz, kaupluse juhataja Heli Helenius, toimetaja Anna-Stina Nykänen, raamatumüüja Mikael Nyroos ja tegevjuht Lasse Saarinen.
Lõpliku otsuse teeb Ilkka Paananen (s 1978), kes on Soome tarkvaraarendaja, mobiilimängufirma Supercell asutaja ja tegevjuht. Talle omistati 2018. aastal Tampere Ülikooli audoktori kraad ning tänavu pälvis ta BAFTA Fellowship auhinna saavutuste eest videomängude valdkonnas.













