Finlandia aimekirjanduse auhinnale kandideerivad teosed on viimase aasta rikkalikust saagist välja valinud komisjon, mille esimeheks on meedia- ja kommunikatsiooniekspert Paula Salovaara ning kuhu kuuluvad aimekirjanik, innovatsioonijuht Henri (Henkka) Hyppönen ja ajakirjanik Petja Pelli. Kuue kandidaadi seast valib võitja lastekirjanik Linda Liukas. Kõigi kategooriate võitjad kuulutatakse välja 29. novembril.
Helsingi raamatumessil. Foto Peep Ehasalu
Heini Junkkaala: „Pirkko Saisio – Sopimaton“ (Pirkko Saisio – Sobimatu) (WSOY)
Heini Junkkaala teos on lugu Pirkko Saisiost, kes on mitmekülgne soome kirjanik, lavastaja ja avaliku elu tegelane. Eesti keeles on temalt ilmunud 2018. aastal Loomingu Raamatukogus romaan “Kaini tütar” (sm k 1984) Hille Lagerspetzi tõlkes. Et Saisio ei mahu ühtegi ettea ntud vormi, siis on ka raamatu autor kasutanud uuenduslikku elulookirjutamise viisi: valitud on sina-vestluse vorm, mis on hea võimalus olla samal ajal nii teemas sees kui ka kõrvaltvaatleja. Teos esitab lugejale küsimuse mälestuste rollist mitteilukirjandusliku raamatu allikana. See on ka lugu Soomest, Helsingist, teatrist, kunstist, kirjutamisest, homoseksuaalsusest, identiteedist ja suurtest tunnetest. “Kui leidsin sina-vormi kirjutamisel, hakkas raamat end ise kirjutama,” ütles autor. “Inimese oma mälestused on põnev allikas, aga pole alati usaldusväärsed, seepärast hoidsin mälestused ja tõestatud faktid eraldi.”
Antti Järvi: „Minne katosi Antti Järvi?“ (Kuhu kadus Antti Järvi?) (Gummerus)
Antti Järvi läheb oma teoses otsima sugulast, kes kadus esmalt piiri taha ja seejärel ka pere mälestustest. Arutletakse Soome ajaloopoliitika, piiriala ning isiklike valikute saatuslike ja kaugeleulatuvate tagajärgede üle. Mälestus suguvõsa esiisast tuhmub, ent häbi jääb ja kandub üle põlvkondade. Soomes seni Karjala kohta pakutud lihtsad tõed avanevad selles teoses uuest ja üllatavast vaatenurgast. “Sain piiluda oma esivanema loosse, kes jäi vabatahtlikult vallutatud Karjalasse,” ütles autor. “Ülejäänud pere tundis sügavat häbi ja kurbust tema otsuse pärast. Raamatut kirjutades õppisin, et häbil on võime inimesi vaigistada ja seda ei tohi me lasta juhtuda.”
Ritva Kovalainen & Sanni Seppo: „Pohjoistuulen metsä“ (Põhjatuule mets) (Hiilinielutuotanto ja Miellotar)
Kovalaineni ja Seppo „Põhjatuule mets“ on eesti publikule tuttav fotonäitusena, mida sai näha SEEK galeriis tänavu suvest kuni oktoobri lõpuni. Nüüd kingitakse raamatukaante avajale fototõendid Soome loodusmetsadest imekombel säilinud kildudest. Raamat ja näitus tuli teha praegu, sest hiljem võib olla hilja. Tekstis ja pildis edasi antu veenab lugeja mõistust ja tundeid, et loodus tähendab mitmekesisust, mille kaotus tekitab meeleheidet, ent ka sundi minna metsa. „Ilma metsakogemuseta ei saa metsa mõista,“ saatsid autorid sõnumi avalikustamistseremooniale kirja teel. „Liike ei saa vaadata eraldiseisvana, vaid ainult nende omavahelises koosluses – see on just metsa mitmekesisuse väärtus.“
Tuomas Kyrö raamatud Helsingi raamatumessil. Foto Peep Ehasalu
Tuomas Kyrö: „Aleksi Suomesta“ (Aleksi Soomest) (WSOY)
Tuomas Kyrö on eesti lugejale tuntud rohkem romaanidega „Kõike head, toriseja“ (Varrak 2017) ja „Kerjus ja jänes“ (Tänapäev 2012), mille on tõlkinud eesti keelde Kadri Jaanits. Seekord näitab Kyrö oma mitteilukirjanduslikus raamatus Ukraina lahinguvälja ilma filtrita läbi Soome sõduri silmade. Sellisel rännakul ei jää keegi endiseks – ei peategelane, kirjanik ega lugeja. Teose ülesehitus on leidlik ja eetos humaanne: tapmine on kohutav, rassism teeb haiget ja isegi kalgistunud meel võib murduda. “Aleksi on tundmatu sõdur,” ütles autor avalikustamisel. “Sõda jätkub ja keegi ei tea, millal sõjad lõpevad.”
Ville Mäkipelto & Paavo Huotari: „Sensuroitu – Raamatun muutosten vaiettu historia“ (Tsenseeritud – Piibli muudatuste varjatud ajalugu) (Otava)
Ville Mäkipelto ja Paavo Huotari raamat Piiblist raputab varem õpitut ja lõhub tavaarusaamu. See näitab, kuidas aeg ja valitsev väärtusmaailm, aga ka üksikud inimesed kujundavad teksti, mida paljud peavad pühaks ja muutumatuks. Raamat kutsub lugeja kaasa uurimusretkele, kus lahatakse algallikaid ning võetakse julgelt ette kristluse põhiteemad ja kesksed tõekspidamised. “Pole olemas ühte Piiblit läbi aegade, vaid see on olnud pidevas muutumises,” ütlesid autorid. “Raamat on tekitanud lahkarvamusi, kuid Piibli inimlik ajalugu äratab alati küsimusi ja tundeid.”
Sonja Saarikoski: „Naisvangit – Rikollisuuden kehä maailman onnellisimmassa maassa“ (Naisvangid – kuritegevuse ring maailma kõige õnnelikumas riigis) (Siltala)
Sonja Saarikoski teos viib lugejad elu ja saatuste ringi, mida raamistavad vägivald, seksuaalne ärakasutamine, narkoprobleemid, kuriteod, ebaõigluse kogemine ja tegude tagajärjed. Autor on mh jälginud naisvangide elu müüride vahel ja loonud teose, milles meisterlikult ühinevad kriitiline mõtlemine, teistega samastumine ja jutustamise kvaliteet. Raamat esitab küsimuse: kas inimõigused ja -väärikus kuuluvad ikka kõigile? “Mis on krimiuudiste taga, oli esmane huvi. Keskklassi inimesena aga avastasin, et arvamus nagu oleks Soomes kõigil võrdsed võimalused, ei pea paika,” ütles autor.
Finlandia aimekirjanduse auhind määratakse populaarteaduslikule teosele, millel on potentsiaali märkimisväärselt tõsta lugejate huvi aimekirjanduse vastu. Preemia suurus on 30 000 eurot.
