Vesta kirjastus andis välja Jari Järvelä elulooromaani soome arhitektist ja disainerist Aino Aaltost. Raamatu tõlkis eesti keelde Kai Aareleid. Nüüd on raamat laenutatav ka Soome Instituudi raamatukogus.

Aino ja Alvar Aalto loomingulisest koostööst on räägitud palju, ent märksa vähem kõneldakse naisest, kes talus vankumatult abikaasa edevust, kõrvalhüppeid ja taktituid prohmakaid. Elati meeste ajastul ja arhitektikutset ei peetud naisele jõukohaseks. Kes teab, kui mitu Aino projekteeritud hoonet – legendaarsetest Arteki mööbliesemetest rääkimata – kirjutatakse veel tänapäevalgi Alvari kontosse?

Jari Järvelä sukeldub teemasse Aino vaatepunktist. „Aino A.“ on tragikoomiline, kuid ennekõike hämmastavalt eluline kummardus kuulsa arhitekti varju jäänud tagasihoidlikule ja erakordselt andekale naisele.

Raamatu järelsõnas kirjutab autor: „Aino A.“ on fiktsioon, ehkki nii mõnedki selle hämmastavatest lugudest on päriselt aset leidnud. Paljude kirjeldatud juhtumuste aluseks on kas tegelaste endi või nende tutvusringkonna omal ajal üles kirjutatud lood. Raamatuid ja artikleid olen lugenud tuhandete ja tuhandete lehekülgede kaupa. Ning kuulanud hea hulga suulisi meenutusi.

Arhitektuur on ruumikunst, niisiis olen jalutanud palju Aino ja Alvar Aalto projekteeritud hoonetes, ka unes. Ja kes teab kui mitmesajal nende disainitud toolil olen istunud. Ma loodan, et ajakujutus on võimalikult täpne, kuid mitte igav.

Tõlkija Kai Aareleid: „Aino A“ jutustab naiskunstnikust omas ajas, aga samavõrd kahe looja käänulisest abieluteest ja vaimsest sümbioosist. Romaanis on nii palju tabavalt sõnastatud mõtteid ruumide loomisest, ruumi mõistmisest ja kunstitegemisest, ja ka nii palju inimlikku armastuse ja leppimise kohta, et teadsin kohe – seda raamatut tahaksin tõlkida. Õigemini, et see tuleks eesti keelde tõlkida. 

Jari Järvelä (snd 1966) on mitmekordne Finlandia kirjandusauhinna nominent. Lisaks kriitikute poolt tunnustatud romaanidele on ta kirjutanud näidendeid, kuuldemänge, libretosid ja reisikirju.