VIDEO: Keele ja meele teemadel Arvamusfestivalil

12. august 2019

Paides toimunud arvamusfestivali Keele ja Meele alal toimus sel aastal ka Soome Instituudi korraldatud arutelu. Paneel kandis tulevikuplaanidest intrigeeritud pealkirja “Talsinki, tunnel ja tehisintellekt – aga mis keeles me omavahel tulevikus kõneleme?”  Vestlusringis olid Piret Kärtner, Indrek Tammeaid, Pekka Myllylä ja Janne Saarikivi. Juttu juhtis Rain Kooli.

Allpool olevast videost saab arutelu tervikuna jälgida. Eelnevalt aga mõned kõlanud mõtted esinejatelt:

  • Keel on mõttemudelite võti.

  • Kui see vestlus toimuks teises keeles, siis oleks see ka sisu poolest midagi muud. Isegi kui teema oleks täpselt sama.

  • Keel loob kaardi, mille abil võõral maastikul suund leida

  • Mida teisest keelest arusaamine muudab? See annab teadmise, et tegelikult ei saagi aru suurt midagi.

  • Keeleoskusest:  eesti inimene kes arvab, et ta oskab teise rahva keelt alles siis kui ta räägib seda keelt puhtalt.

  • Soomes ei kasutata sõna ‘eliiti’, see pole sobilik. Kuid kasutan väljendit ütlemaks, et Soome eliidi hulgas on ütlemata palju eesti keele oskajad. Võin isegi öelda, et neid on rohkem kui Eestis soome keele rääkijaid. Mis aga tähendab, et saadakse palju paremini aru meist, kui meie neist.

  • Isegi kui (eesti/soome) keele oskajate arv on väike, on see siiskis unikaalses plaanis suur, sest kus mujal osatakse nii palju üksteise keelt?

  • Väikekeele vaenlane on (selle keele) rääkija ise. Me läheme aktsendi puhul kohe vestluskaaslase emakeelele üle.

  • Mida väiksem on rahvas või keel, seda ägedan oleks kui oskaksime palju erinevaid keeli. Iga järgmise keele oskamine läheb lihtsamaks. Lõpuks tekib mingi asi, mida nimetatakse universaalseks grammatikaks.

  • Koostöö ja keeletulevikku tuleb otsida, kuid probleem on selles, et me kaevume lingvistika kolme kaevikusse. Milleks? Kui me suuda sellele küsimusele vastata, siis pole meie keeltel tulevikku.