Mika Keränen: vigu tuleb julgeda teha

25. oktoober 2019

Mika Keränen pelgas lapsena muumitrolle. Nüüd ei häbene ta seda tunnistada. Foto: Piret Kooli

INTERVJUU: Milline on parim võimalus soome keelt populariseerida? “Eeskuju on kõige alus,” kõlab kiire vastus. “Tuleb tutvustada häid ja huvitavaid asju, just nii nagu näiteks Soome Instituut teebki, ning seeläbi tekib huvi ka Soome maa ja keele vastu,” tõdeb lastekirjanik, tõlkija ja keeleõpetaja Mika Keränen. Üht-teist on mehel veel öelda.

Mika Keräneni sügis algas sel aastal teisiti. Ta sõidab nüüd hommikuti autoga Jõgevale, et sealse põhikooli õpilastele eesti kirjandust ja soome keelt õpetada. Suurte vahemaadega harjunud soomlasele ei ole nimelt mingi probleem huvitava töö nimel iga päev 100 kilomeetrit maha sõita. Teinekord on ta sõitnud pikemaidki teid. 

“Olen Eestis oldud aastatel alati elanud Tartus ja kui on tarvis koosolekule minna, siis sõidan kuhu iganes on tarvis. Eesti on Euroopa mõistes nagu Monaco – kõik on siin käe-jala juures,” ütleb mees, suu naerul. Kuid silmad on tõsised, sest nii sageli on ta kohanud küsijaid, kes ei jõua ära imestada, miks Tartu linnakirjaniku tiitliga pärjatud mees mingite väikeste kohtadega tegemist tahab teha.

“Jah, inimesed imestasid ka nüüd, et miks sa Jõgevale läksid? Aga ma küsin vastu, et miks mitte? Vaimuinimesed tulevad ju sama sageli nii väiksest kui ka suurest kohast.” Kirjanik Keränen on Eesti risti ja põiki läbi sõitnud ning tekitanud nii mõneski eestlases suurema huvi Soome maa ja keele vastu. Ta on aastaid kõnelnud huvilistele nii kirjandusest kui ka jalgpallist ja õpetanud soome keelt nii tavakoolis kui ka (rahva)ülikoolis.

Nüüd on ta Jõgeva põhikoolis poole kohaga aineõpetaja. B-keelena soome keelt õppijaid on kokku 30: pooled on kaheksandikud ja pooled üheksandikud. Eesti kirjandust aga õpetab ta näiteks hoopis viiendikele. “Minu suurim eesmärk on panna lapsed lugema. Siis päriselt, valjul häälel, ilmekalt ette lugema,” viitab mees. Ta tunnistab, et see on raskem ülesanne kui kostab. “Sest kui palud õpilasel klassi ees lõigu ette lugeda, siis no mitte piuksugi ei tee.”

Vaikuse vastase ravina määras õpetaja Keränen nii õpilastele lugemisravikuuri: iga päev ühe minuti vältel valjult ette lugeda! Olgu siis kodus kuulamas vanaema, õde või kilpkonn. “Olgu või väljamõeldud tegelane,” rõhutab Mika ülesande olulisust ning usub, et peagi tajuvad oma arengut ka lapsed ise. Keränen viitab, et idee on pärit Soomest. “Soomlastel on lukuvartti ehk lugemise veerandtund, aga kuna ma kahtlustan, et kodus ei jaksa taolist ettelugemist keegi pikalt kuulata, siis lühendasin aega minutini. Samas kui lapsed ehk ise tahaksid pikemalt lugeda, võibki ju lugeda lemmikloomale. Oluline on, et loetakse selge häälega nagu raadiosaates ja kui lause läheb valesti, saab selle uuesti lugeda. Ning muidugi ilmekalt, kuidas teisiti!?”

Soome keele ja maa vastu tuleb huvi tekitada, kasvõi läbi Mörkö ja jäähoki.

Kauaaegse jalgpallitreenerina usub Keränen ka, et eeskuju on parim õpetaja. “Tähtis on ka julgus teha vigu. Jah, mina olen uhke selle üle, et teen vigu ja julgen neid ka tunnistada. Aga eestlased on maksimalistid. Lasteaiast alates kardetakse kõige rohkem eksimusi. Peaasi, et vigu teeks. Aga kui sa ei tee vigu, siis jääb ju ka palju muud tegemata,” tõdeb veerand sajandit Eestit koduks pidanud soomlane. Ka võõrkeele õppimisel pole mehe sõnal vigadest pääsu, ja parem nii, sest läbi raskuste toimub ka areng. Ent lohakusvead on keelatud.

Kuidas aga  soome keelt õpetada ning noortes selle lähivälismaa kultuuri ja eluolu vastu positiivset huvi tekitada?
“Jõgeval alustasime näiteks läbi muusika. Uurisin noortelt, milliseid soome artiste nad teavad ja kuulavad ning Cheek ja Robin olid täitsa tuttavad. Ning kui selgus, et ühe nooruki nimi oli Alvar, siis palusin tal välja uurida, kes on tema nimekaim Alvar Aalto. Järgmises tunnis tegi õpilane tema kohta lühikokkuvõtte,” kirjeldab õpetaja Keränen oma soomekeele õpilaste ülesandeid.

Koduse tööna on tulnud noortel uurida tänaseks ka juba Matti Nykäneni elulugu ning tema kuulsamaid tsitaate. “Jah, minu tunnis on interneti kasutamine kohustuslik, sest oskus otsida on samuti oluline,” naerab Mika. Korraga aga tõsineb. “Hääldus on aga miski, milles ma ei tingi. Kõik mu õpilased peavad Soomega seotud nimesid ja sõnu elu lõpuni korrektselt hääldama. Muidu teen valju märkuse. Ja kui keegi spordikommentaatoritest püüab soome nimesid soomlase moodi lühendatud (Räikköneni, Räikköse) käänata, siis teen ka märkuse. Sest ma ei ole siin elatud 25 aasta jooksul kohanud veel ühtegi kommentaatorit, kes veatult seda teha suudaks,” paneb õpetaja korduvaid hooletusvigu tõsiselt pahaks.

Muide, Jõgeva kooli kodukord nõuab teietamist. Mika Keränanile see isegi meeldib, sest selline viisakus on omane ju ka soomlasele.” Need Eesti inimesed, kes arvavad et soomlased sinatavad,  neil on kõvasti arenguruumi. Käige kõrvad lahti Soomes ringi ja jälgige, kuidas kõneldakse. Olen sel teemal palju vaielnud, kuid ma tean, mul on õigus. Soomlane teietab ja mitte vähe. Muuhulgas ka kõrgetasemelistest restoranidest, kus kellegi ei tule pähegi öelda sina. Jah, päris igaühele ei tohikski sina öelda. Viisakus olgu ikka ennekõike,” lausub mees ja tänab tähelepanu eest.

Intervjuu tegi Piret Kooli