Aleksis Kivi – see neljas vend ja soome kirjanduse rajaja

6. oktoober 2019

Tõenäoliselt kunstnik Albert Edelfelti loodud visand, mis on tehtud kirjanikust pärast tema surma, aastal 1873. Foto: wikipedia.fi

Soome rahvakirjaniku Aleksis Kivi sünniaastapäeval, 10. oktoobril tähistatakse traditsiooniliselt soome kirjanduse päeva. See on ka kõigi soome keele õppijate pidupäev. Kes aga on see mees ning mida tema lühikeseks jäänud elust tänaseks teame?

  • Aleksis Kivi sündis 1834. aasta sügisel külarätsepa pere neljanda pojana. Pärast teda sündinud õeraas suri neiuikka jõudmata.
  • Kirikuraamatusse kanti poisslapse nimena sisse hoopis Alexis Stenvall.
  • 11-aastasena viis isa ta Helsingisse, et poiss õpiks kirikuõpetajaks.
  • Talurahva hulgast tulnud õpilane oli neil päevil haruldus, nagu ka soomekeelne õpetus. Nii tuli poisil esmalt hoopis rootsi keel selgeks saada, sest haridust anti vaid kuningriigi keeles.
  • Carl Stockuse erakoolis õppis tulevane rahvakirjanik tublid viis talve, siis sai kooliraha lõppemise tõttu iseseisvalt õppetööd jätkata. Ent hätta nooruk ei jäänud: gümnaasiumi lõpetas ta 1857. aasta lõpuks.
  • Samal aastal otsustas ta loobuda kirikuõpetaja karjäärist, sest oli veendunud: temast saab soomekeelne kirjanik.
  • Haridusteed jätkas Kivi ka ülikoolis, ent kuus aastat hiljem lahkus ta omal soovil koolist ning diplomita.
  • Aleksis Kivi ellu mahtus ka armastust: esimene neist oli noorukieas, mil Aleksis sõlminud romantilisema suhte endast kümme aastat noorema naabripiiga Karoliina Heikintütrega. Ent tüdruku isa oli «vaese studendi» vastu sedavõrd, et pani tütre hoopis teisele mehele.
  • Aastaid hiljem läks Kivi kosja oma ülikoolikaaslase õele, ent vaesusele viidates jäänud seegi liit võimaliku äia nõudmisel sõlmimata.
  • Kivi on kirjeldatud kui lõbusat, huvitavat, andekat ja heasüdamlikku meest. Tema eluloos on mainitud mitut naist, ent pikemast armusuhtest teavet ei leidu. Ometigi võib mehe loomingust järeldada, et muusasid oli omajagu: õrnusi ja helli sõnu jagas ta paberil ohtralt, kuid kõik pühendused on nimetud.
    Kivi hoolitses oma tervise eest, nii kinnitavad ka tema tervist aastaid jälginud arstide päevaraamatud.
  • Tema täiskasvanu elu parim aeg mahtus vahemikku 1864-1868. Mees oli reibas ja heatujuline ning ka kirjanduslikus mõttes oli ta heas vormis. Ent siis saanud ta kord ühel meeleolukal jahiretkel üdini märjaks ning tõusnud palavik enam alla ei läinudki (Kirjast Kaarlo Bergbomile 1868. aasta lõpul). Aasta hiljem mainib Kivi kirjavahetuses valusid südame piirkonnas, öeldes, et selles pole midagi poeetilist.
  • Tervis halvenes äkitselt kevadel 1870, kui Kivi lõpetas pikki kuid kestnud tööprotsessi ning soovis närve puhata, sõprade seltsis aega veeta ning ühte-teist kirjutatust seltsilistele ette lugeda… Ent Helsingisse jõudes tundis Kivi suurt rahutust ega leidnud kuskil asu. Ka muutus ta üha süngemaks ning rääkis järjest vähem. Isegi riietusele ei pööranud ta enam tähelepanu, välimus jäi unarule. Aega veetis ta pigem suvalistes kõrtsides tundmatute seltsis. Helsingis käik lõppes äkitselt ning ilmselt mingi tõsisema äpardusega, sest Kivi viidi sõprade makstud voorimehega koju tagasi.
  • Alkohol murdis mehe tervise ning vaimu ning 1872. aastal oli mees mõned korrad koguni vaimuhaiglas ravil olnud. Arstid jõudsid lõpuks järeldusele, et 38-aastane Kivi on parandamatult haige. Ta kirjutati haiglast välja ning koliti ümber venna juurde Tuusulasse.
  • Ennasthävitavad mõtted said mehe nüüd paraku aga kiiresti ja lõplikult kätte: 1872. aasta viimase päeva varahommikul kell 4 oli Aleksis Kivi elust lahkunud. Samas majakeses suri 40 aastat hiljem ka tema vend Albert Stenvall, kes koos oma naisega mõrvati.

Kirjandusteadlased on Kivi tekstidest leidnud nii romantismile kui ka realismile iseloomulikke jooni. Oma lühikeseks jäänud loometeest hoolimata suutis Kivi luua kõrgtasemel kirjandust ning seda ajal, mil soome kirjandustraditsiooni (v.a rahvaluule) ei olnud veel loodudki. Kivi oli esimene soomlasest elukutseline kirjanik. 1900. aastate alguses käivitunud niinimetatud Kivi-renessanss tõstis mehe Soome rahvakirjaniku* staatusesse ning temast sai Mikael Agricola ja Elias Lönnroti kõrval kolmas võrdväärne soome kirjanduse looja.

Kivi kuulsamad teosed nii Soomes kui ka Eestis on (ka teatrilavadele jõudnud) “Seitse venda” (1870) ning “Nõmmekingsepad” (1864). Mitmeid Kivi luuletusi ja tekste on ka viisistatud. Teiste hulgas on ka “Orava laul”, mis on pärit Kivi kuulsaimast romaanist “Seitse venda”. Laul on Soome tuntud ka kui Makeasti oravainen ja Laulu oravast, ning sel (raamatus nimeta jäänud) laulul on romaanis oma kindel koht: laulu esitab üks vennastest ehk Timo raamatu teise peatüki lõpus.


Ka Eestis tähistatakse Aleksis Kivi päeva

Soome keele õpetajate algatusel on korraldatud alates 2001. aastast soome keele teemapäeva keskkooliõpilastele ja nende õpetajatele. Külaskäigud on toimunud oktoobri alguses, sest 10. oktoobril tähistatakse Soomes Aleksis Kivi päeva, mis on pühendatud soome kirjandusele. Võõrustav kool on planeerinud päeva kava ja külalistel on olnud võimalus nautida mitmesuguseid etteasteid. Päeva jooksul tehakse ja õpitakse töötubades koos midagi soomepärast ja Aleksis Kiviga seotut.

Soome Instituut on üritust toetanud ja aidanud vajadusel kommunikatsiooni ja korraldamisega. Aleksis Kivi päev on hea näide sellest, kui pühendunult õpetajad oma tööd teevad. Õpilaste etteastetest ja töötubadest õhkub indu ja koostegemise rõõmu. Lisaks Agricola olümpiaadile on Aleksis Kivi päev soome keele õppijate jaoks üks aasta tähtsamaid haripunkte.

NB! Aleksis Kivi sünnipäeva ehk soome kirjanduse päeva puhul korraldab Soome Instituudi raamatukogu (Ülikooli 11) traditsiooniliselt temaatilise viktoriini. Osa võtmiseks pole vaja teha muud, kui astuda päeva jooksul ehk 10. oktoobril (kl 12–18) meie juurest läbi, tõmmata loosikorvist oma viktoriiniküsimus ja õnne proovida. Kõigile õigesti vastanutele auhinnad!

Aleksis Kivi haud Tuusula kirikuaias. Foto: wikipedia.fi

Onnike, kus Aleksis Kivi suri. Foto: wikipedia.fi

Mälestusmark aastast 1934. Portree joonistas Germund Paaer Wäinö Aaltoneni skulptuuri põhjal. Foto: wikipedia.fi

Wäinö Aaltoneni skulptuur Helsingi kesklinnas, Soome draamateatri ees, aastast 1939. Foto: wikipedia.fi

Tõenäoliselt kunstnik Albert Edelfelti loodud visand, mis on tehtud kirjanikust pärast tema surma, aastal 1873. Foto: wikipedia.fi