See veebileht kasutab küpsiseid.
Tutvu meie privaatsuspoliitikaga.

Foto: Sven Tupits (fotogeen.com)
Silla motiiviga logo

Soome Instituut 20

Soome Instituudi algusaasta on tegelikult tinglik – võime rääkida aastast 1989, kui soomlased otsustasid avada iseseisvumislootuses Eestis Soome kultuuripunkti, mis koondas endasse Soome kultuuri alast teavet, uuemat kirjandust ja enda ümber Soome kultuuri sõpru. Eesti-poolne aktivist ja kaastöötaja oli siis Piret Saluri, kes endale juba soome kirjanduse eestindajana mõlemal pool Soome lahte tuntust oli kogunud.

1991. aastal sai instituut Soome Instituudi nime, juhiks määrati Mart Ummelas kui Soome poliitika, kultuuri ja olude asjatundja, soome keele suurepärane valdaja ja juhtiva kultuuritöötaja kogemusega inimene. Seda algust tähistati toona pidulikult Estonia teatrimajas. Tee Soome kultuurile Eestis oli tõhusalt laienenud. Soomes oli aga juba aastaid tegutsenud Tuglase Selts ja nii läks Soome Instituut kui selle n-ö sõsarettevõtmine peagi Tuglase Seltsi juhtiva, suunava ja ka kontrolliva tiiva alla.

Kuid Soomes oli asi otsustatud – Eestis avatud instituudist, mis sellisena veel ei täitnud neid nõudeid, mida teised Soome kultuuriinstituudid kogu maailmas – aga praeguseks on neid kokku juba ligi paarkümmend – pidi saama nendega võrdväärne Soome kultuuri vahendaja. Suuresti võlgneme selle eest tänu toonasele kõrgele riigiametnikule, nüüdseks meie seast lahkunud Kalervo Siikalale ja muidugi tuntud ja armastatud estofiili Eva Lille entusiasmile.

Ja nii tegutsebki Eestis – Tallinnas ja Tartus – 1994. aastast alates teiste maailmas töötavate Soome instituutidega samalaadsetel põhimõtetel töötav instituut. Mõlemas linnas on instituudi pesapaigaks saanud kirjandusega seotud hooned – Tartus Kirjanduse Maja ja Tallinnas Kirjanike Maja.

Eestil ja eestlastel on Soome ja soomlastega kindlasti erilised suhted. Ükskõik millise teise riigi või rahvaga võrreldes. Ja väga erilised kultuurisuhted. Meil on ju koguni olemas ühiskirjanikud – sellist asja tuleb väga harva ette. Meil on keelesugulus, mis kergendab meil teineteise mõistmist, meil on geograafiline lähedus, mis lubab suhteliselt väikeste vahenditega tuua siia ka väga tuntud kultuuritegelasi ja teisi esinejaid. Nii ongi kahe aastakümne jooksul tänu Soome Instituudile käinud Eestis esinemas peaaegu kõik Finlandia auhinna saanud kirjanikud ja paljud teised siin armastatud, tuntud, aga ka vähemtuntud autorid, oleme aidanud Eestisse tuua mitmete tunnustatud heliloojate muusikat ja interpreetide esinemisi, oleme korraldanud  hulgaliselt näitusi, vahendanud teatrietendusi, läbi viinud seminare, konverentse ja sümpoosiume kõige erinevamatel teemadel. Oleme aidanud kokku viia ühe eriala ja ühiste huvidega eestlasi ja soomlasi, oleme viinud Soome kultuuri ka kõige kaugematesse Eesti nurkadesse. Oleme koolitanud sadu soome keele õpetajaid ja viinud soomluse ideed kümnetesse Eestimaa koolidesse. Julgeme liialdamata öelda, et oleme Soome kultuuri tutvustanud, lähedasemaks muutnud tuhandetele Eesti inimestele ja sadu inimesi seda armastama pannud.

Elu meie ümber on pidevas muutumises ja nii on uued tuuled puhumas ka Soome Instituudis. Sest meile on alati olnud iseloomulik ajaga kaasas käia ja kõige värskemaid mõtteid ja saavutusi Soome kultuuris ja ühiskonnas eestimaalastega jagada. Kahekümne aasta jooksul on meil olnud mitmeid erinevaid juhte ja kolleege. Lisaks juba nimetatutele mõtleme tänuga Päiviö Tommilale ja Matti Mäenpääle, Kristjan Schlottele, Seppo Suhosele ja Paula Sajavaarale,  Seppo Zetterbergile, Juhani Salokandlele ja Martti Turtolale, Pertti Pyhtiläle ja Jaana Vasamale, Tuija Kokkole, Milena Salonenile ja paljudele teistele, kes meie instituudis on töötanud või oma praktikat sooritanud. Aga kõige suurem tänu kuulub muidugi meie esinejatele, tuntud soomlastele, kes enamasti ei ole oma töö eest isegi honorari küsinud leides, et Eestisse esinema tulek on nende aukohus. Ja meie paljudele kaasaaitajatele ja toetajatele nii Soomes kui ka Eestis aga ka kaugemalgi. 

20 aastat on pikk aeg, selle aja jooksul on  Eesti kultuuripilt tohutult muutunud, on  ehitatud suuremaid ja väiksemaid kultuurikeskusi üle terve maa, peale on kasvanud uued põlvkonnad, kellel on kultuurist oma nägemus, uudne ja innovatiivne. Kuid uudsus ja innovatiivsus ei sünni tühjale kohale, isegi kui tahetakse midagi eitada, peab ju olema olemas see, mida eitada. Veel lihtsam on aga alustatud pinnalt edasi minna, miks mitte uutesse kõrgustesse püüelda.

Soome Instituut on kakskümmend aastat olnud ja püsinud, ühelt poolt jäävate väärtuste kandjana, teiselt poolt avatuna uuele ja põnevale. Ja aidanud näha meie kahe maa kultuurisuhteid laiemalt, miks mitte ka inimlikumalt pinnalt. Olnud teenäitaja ja kaasaaitaja. Soome kultuuri külalislahke kodu Eestis.

Maimu Berg

Soome Instituudi kultuurisekretär aastatel 1991 – 2012