Sügis on krimikirjanduse lugemiseks parim aeg. Akna taga hiiliv pimedus ja ähvardavalt ulguvad tuuleiilid loovad ideaalse tausta selleks, et lugeda soojas toas midagi põnevat, võib-olla koguni verdtarretavat.
Head Soome kirjandust esindavad teiste seas ka mitmed tuntud krimiklassikud. Paljudel meist seisavad riiulis Mirabilia sarja vana kujundusega Matti Yrjänä Joensuu teosed, uuemast Mirabiliast Reijo Mäki rikkalik valik. Huvitav on fakt, et Eesti kõige kuulsama krimisarja „Mirabilia“ kõige esimene raamat oli just nimelt Soome «krimka» — 1973. aastal ilmunud Mauri Sariola „Laia tee seadus“ (soome keeles “Lavean tien laki” 1961, tõlkija Harald Lepik).
Head Soome kirjandust esindavad teiste seas ka mitmed tuntud krimiklassikud. Paljudel meist seisavad riiulis Mirabilia sarja vana kujundusega Matti Yrjänä Joensuu teosed, uuemast Mirabiliast Reijo Mäki rikkalik valik. Huvitav on fakt, et Eesti kõige kuulsama krimisarja „Mirabilia“ kõige esimene raamat oli just nimelt Soome «krimka» — 1973. aastal ilmunud Mauri Sariola „Laia tee seadus“ (soome keeles “Lavean tien laki” 1961, tõlkija Harald Lepik).
Kevadel käisid festivali HeadRead raames Tallinnas tänapäeva Soome krimikirjanikud Leena Lehtolainen ja Antti Tuomainen. Eesti keeles on ilmunud ka mitu nende teoste tõlget, mida krimikirjanduse austajatel kindlasti tasub lugeda.
Aknanäitusel on üks eripära: soovime, et raamatukogu külastajad meie väljapaneku tühjaks laenutaksid. Astuge sisse!