See veebileht kasutab küpsiseid.
Tutvu meie privaatsuspoliitikaga.

Vaegnägijale

Menüü

TEKSTI SUURUS

KONTRASTSUS

Foto: Sven Tupits (fotogeen.com)
Kadri Kaljurand, lemmiktass, soome disain

Kadri Kaljurand

programmikoordinaator, Tartu

Väiksena oli üks mu hüüdnimesid Väike My. Sain selle ilmselt nii oma iseloomu kui ka lüheldase kasvu tõttu. Ent nimi meeldis mulle ja jäi armsaks.

Muumiraamatud olid ka mu esmakokkupuude soome kirjandusega ning nüüd, juba aastaid Soome Instituudis töötades, teavad kolleegid mind kui suurt muumifänni. Fännistaatus on ka kohustanud ning ehk osaliselt seetõttu on mulle iseäranis meelepärased näiteks instituudi programmi kaks temaatilist rändnäitust: Muumid ja Tove Jansson. Ega siis jäägi muud üle, kui soovitada muumilikke hetki ka kõigile teistele, nii suurtele kui ka väikestele.

“My on jälle piprariisikaid korjanud,” märkis papa. “Mullu korjas ta kärbseseeni.”
“Loodame, et tuleval aastal jõuab ta kukeseenteni,” lausus mamma. “Või vähemalt pilvikuteni.”
“Lootus on alati hea asi,” märkis väike My ning turtsatas endamisi.

Muide, hiljuti paari muumiteost üle lugedes hoomasin, et need kõnetasid mind teisiti kui lapsena. Märkasin väga peenekoelist ent täpset huumorit, uutmoodi avanevaid tegelaskujusid ja nende tarkuseteradega pikitud elufilosoofiaid. Muumide ajatud ja mitmetasandilised lood on  samavõrra huvitavad ka täiskasvanutele. 

Kohtumiseni raamatukogus!