Intervjuu Niklas Kullströmiga

19.03 kell 17.15 linastub Tartu rahvusvahelisel filmifestivalil Maailmafilm Niklas Kullströmi ja Martti Kaartineni film “Mälestused idast”. Film jutustab soomerootsi keeleteadlasest G. J. Ramstedtist (1873-1950) ja tema reisidest Mongooliasse ja Jaapanisse. Esitlusele on lubanud tulla ka üks autoritest, soomerootsi filmitegija Niklas Kullström. Sündmus on üks osa Soome Instituudi üritustesarjast “Soomerootsi kevad”, mistõttu esitasime Kullströmile tema lahkel loal mõned soomerootsi identiteeti ja kultuuri puudutavad küsimused.  Intervjuu viis läbi Soome Instituudi tänavune Svenska kulturfondeni praktikant Theo Levlin. Head lugemist!

 

  • Kust Sa pärit oled, Niklas?
    Ma olen sündinud Helsingis, aga elanud Suurbritannias, Islandil, Jaapanis, Venemaal ja Leedus. Hetkel elan Saksamaal.
  • Mis keeles Sa hariduse omandasid?
    Kohustuslikud kooliastmed läbisin rootsi keeles, aga pärast keskkooli olen õppinud peamiselt soome ja inglise keeles. Seda peaasjalikult seetõttu, et neid aineid, mida tahtsin võtta, ei loetud Soome ülikoolides rootsi keeles.
  • Missugune on Sinu suhe soomerootsi päritolusse? Kas Sa identifitseerid end soomerootslasena, kakskeelsena või hoopis mõnel kolmandal moel? 
    Soomerootsi päritolu mängib mu identiteedis tähtsat rolli. Ma olen pärit täielikult kakskeelsest perest: mu isa rääkis ainult rootsi keeles ja Kesk-Soomest pärit ema on jälle nii soomlane, kui veel olla saab. Meil kodus räägiti niisiis paralleelselt mõlemat keelt. Kooli tõttu määratlesin end tugevasti soomerootslasena, aga see muutus kiiresti, kui alustasin ülikooliõpinguid. Peaaegu kõik mu toonased tuttavad olid soomekeelsed, vahel olin seltskonnas ainus soomerootslane. Sain tõenäoliselt alles siis aru, kui vähe meid on ja kui vähe soomekeelsed soomlased soomerootslastest õigupoolest teavad. Ma olen kakskeelne soomerootslane, aga tajun seda kõige rohkem kultuuripärandina ja vaid ühe osana oma identiteedist. Määratlen end pigem skandinaavlase, eurooplase ja maailmakodanikuna. Usun, et Ramstedti jaoks oli see midagi sarnast. Arvan, et mu päritolu aitab mul mõista teisi vähemusi ja kultuurilist rõhumist ning teeb mind avatumaks teiste kultuuride ja teistsuguste elamise viiside suhtes.
  • Millistest osadest soomerootsi identiteet Sinu jaoks koosneb?
    Mulle tundub, et vastasin sellele osaliselt juba eelmise küsimuse all. Soomerootsi identiteedi puhul on paljuski tegemist kultuuripärandi ja ajalooga, mis teeb Soomest suurema ja huvitavama maa. Samuti on siin teemadeks vähemuses olemine ja võitlus unustusse langemise ja ajaloo äärealadele libisemise vastu.
  • Kas see, et Ramstedt oli soomerootslane, oli üheks argumendiks temast filmi tegemisel?                      Otseselt ei olnud. Aga võib samas olla, et kui Ramstedt poleks olnud soomerootslane, poleks teda üldse olemas olnud, ja siis poleks ka seda filmi sündinud. Natuke metafüüsilisemale tasandile minnes võib väita, et film sündimisel sai määravaks soomerootslus.
  • Kas soomerootslusest tuleb filmis ka juttu?                                                                                                                                  Film ei räägi otseselt Ramstedti päritolust. Aga kakskeelsus tuleb esile, sest valisime Ramstedti hääleks soomerootsi näitleja Frank Skogi. Algusest peale oli selge, et tahame filmist teha nii soome- kui ka rootsikeelse versiooni, ja et neid pidi lugema sama näitleja.
  • Suur aitäh Sulle!

#SoomerootsiKevad

Üritustesarja “Soomerootsi kevad” toetab Svenska kulturfonden.