Intervjuu “Minu Ahvenamaa” autori Janne Kütimaaga

Ahvenamaa (soome keeles Ahvenanmaa, rootsi keeles Åland) on rohkem kui 6500 saarest koosnev saarestik Läänemeres, mis moodustab omavalitsusliku Ahvenamaa maakonna. Maakonna elanikkond on rootsikeelne ja ainus ametlik keel on rootsi keel. Ahvenamaa kuulub Soomele, välja arvatud osa Märketi saarest, ja on autonoomne. Ahvenamaal on oma seadusloome, kodakondsus ja postmargid. Üritustesarja “Soomerootsi kevad” jätkuna otsisime üles raamatu “Minu Ahvenamaa” autori Janne Kütimaa. Jannet intervjueeris Soome Instituudi Svenska kulturfondeni praktikant Theo Levlin.

1. Sa oled pikka aega Ahvenamaal elanud. Palun jutusta natuke sellest!
Ahvenamaal elamine on kindlasti igaühe jaoks erinev. Seal elab palju erineva tausta ja võimalustega inimesi.

Ahvenamaal elamine eeldab teatavat paindlikkust muu maailmaga suhtlemisel. Kuigi laeva- ja lennuühendused on väga head, võib näiteks ootamatu tormi korral juhtuda nii, et inimene ei saa koju Ahvenamaale mitu päeva, sõites laevaga muudkui Helsingist või Tallinnast Stockholmi ja tagasi. Põhjuseks see, et laev ei saa Ahvenamaal tormi tõttu randuda. See on üks näide paljudest.

Ahvenamaa väiksemõõdulisus on väga sümpaatne ja koduhõngune. “Kõik tunnevad kõiki”- õhkkond loob teatava turvalisuse, mis suuremates paikades puudub. Paljud on omavahel sugulased või tuttavad ja nii võib näiteks poeskäik kujuneda oodatust palju pikemaks.

Ahvenamaa kannab head hoolt keskkonna eest. Seetõttu on prügi sorteerimine  ja mere hoidmine puhtana väga olulised. Samuti hinnatakse väga oma Ahvenamaa juuri.

Kuigi Ahvenamaa on väikene, on siin kõik vajalik olemas. Võib elada “maal” ja töötada pealinnas ning vahemaa ei pruugi olla üle kümne kilomeetri. Ahvenamaal ongi ainult üks linn, pealinn Mariehamn. Kõik muu on tegelikult “maa”. Lastega peredel jääb Ahvenamaal elades (vähemalt Mariehamnis või selle läheduses) ära suur pendeldamine trennide ja linnade vahel. Kõik on üsna käe-jala ulatuses, väiksemale alale koondunud.

Need, kes saarestikus (väikesaartel) elavad, on õnnelikud, kui neil on võimalus töötada kohapealsetel töökohtadel või teha kaugtööd. Paljud käivad siiski tööl suurtel laevadel või suurimal saarel (Ahvenanmanner).

2. Kellena ahvenamaalased end määratlevad? Mis teemasid nad endast kõneldes esile tõstavad? 
Ahvenamaalase identiteet on väga tugev. Nad ei ole soomlased ega rootslased, kuigi mõlema maa mõju on aegade jooksul olnud märgatav. Seda on näha ka saareriigis ringi liikudes ja ajaloolisi ehitisi vms uudistades. Kuna Rootsi asub Ahvenamaale geograafiliselt lähemal kui Soome ja keelgi on seal ahvenamaalastele tuttav rootsi keel, käiakse enamjaolt Rootsis kaubareisidel. Paljude sugulased-sõbrad-tuttavad elavad või on kolinud justnimelt Rootsi. Üldiselt ollakse aga seni siiski rahul sellega, et kuulutakse kokku Soome riigiga.

Identiteet on ahvenamaalastel väga omanäoline. Olulist osa mängivad selles meri, kaljud, saared, paat, kalapüük, suveonnikesed, marjametsad, sugulaste-sõpradega ühised söömaajad, üksteise toetamine. Oma väikese “riigi” üle ollakse uhked, rõõmsad ja tänulikud, nagu ka lipu ja demilitariseeritud korra üle. Omamoodi rahusaar, mitmeski mõttes, võiks olla üks Ahvenamaad  iseloomustavatest väljenditest. See ei tähenda seda, et siit puuduks kõik see paha, mida mujal maailmas ohtralt on. Ahvenamaalgi tuleb ette kõiksugust.

3. Milliseks kujuneb Sinu arvates Ahvenamaa tulevik? Milliseid muutusi toob kaasa uus põlvkond?

Usun, et Ahvenamaal on täita oluline roll Läänemeremaade vahelises koostöös. Keskkonnateadlikkus on Ahvenamaal väga kõrge ja seeläbi on saareriik omamoodi lipulaev keskkonnasäästlikkuse teemade üle arutledes. Ahvenamaal on palju kogemust loodushoiu ja ressursisäästlikkuse teemadega seoses. Usun, et saareriigil võiks tulevikus olla maid ühendav roll. Geograafiliselt asub see justkui Põhjamaade nabana keset merd. Siia on ligipääs osalt raskendatud, teisalt lihtsam kui mujale.

Juba praegune põlvkond muudab saarestikku innovaatiliste ideede ellurakendamise kaudu. Mitmed pered valivad elukohaks just nimelt saarestiku – ka Rootsist ja Soomest on nii peresid kui ka üksikisikuid kolinud Ahvenamaa väikesaartele. Kasvõi näiteks Kökari saare poepidajatest perekond, kes kolis tundmatule saarele Lõuna-Soomes asuvast Lohja linnast või too pere, kes kolis Kökari saarele lausa mitut põlvkonda haarava perekonna . Iga pere toob saartele kaasa oma varasemad kogemused, huvid ja oskused. Kuna väikese ühiskonna võlu on selles, et igaühe hääl on oluline, saavad ka kõik kaasatoodud kogemused ja oskused võimaluse kokku sulada üheks uueks ja veelgi paremaks tervikuks. Kõik võidavad.

Jälgi ka meie sotsiaalmeediakanaleid: FBTwitterInstagram (#SoomerootsiKevad).

“Soomerootsi kevadet” toetab Svenska kulturfonden.