Fotod ja lood esemetest, mida ingerisoomlased on kaasa võtnud oma kodudest Ingerimaal ning peredes alles hoidnud. Mõtisklus perepärimuse, mälu ja väärtuste üle. Esemed ja lood on kogutud Eesti, Soome ja Rootsi ingerisoome peredest aastail 2022-2024.
1943-1944. aastail, pisut enne seda, mil Eestist lahkus Suure põgenemise käigus ligi 80 tuhat inimest, liikus läbi Eesti pea samavõrra Ingerimaa soomlastest sõjapõgenikke. 63 tuhat neist evakueeriti Paldiski kaudu Soome, ent ligi 3000 jäid tööle siinsetesse taludesse. 1944. aasta NSV Liidu-Soome vaherahulepingu alusel sunniti Soome evakueerituid repatrieeruma Nõukogude Liitu. Neist 56 tuhat naasis, 5000 põgenes kaluripaatides Rootsi. 3000 Soome jäänud ingerisoomlast hakkasid täiendama juba 1919-1920 peamiselt Põhja-Ingerist Soome põgenenute kogukonda.
NSV Liitu naasnuid tabasid rängad repressioonid. Rahvarühmale tervikuna omistati “kodumaareeturi” või ”ühiskonnaohtliku grupi” staatus, mida isikut tõendavates dokumentides märkisid vastavalt ´§ 38´ ja ´§ 58´. Ingerisoomlased kuulusid nn. eriväljasaadetute kategooriasse ja asutati Sise-Venemaa oblastitesse. Neilt võeti vaba liikumise õigus, keelati asumine suurlinnadesse ja neist 100 km raadiusse, samuti elamine Balti vabariikides. Vaatamata keeldudele hakkasid esimesed “ingerlased” Eestisse saabuma juba 1946-1947. aastail. Käske-keelde trotsides said nad peavarju ja tööd taludest. KGB ei jätnud neid aga rahule, paljud ingerisoomlased küüditati Eestist endistesse või uutesse väljasaatmisekohtadesse. Paljudel õnnestus endid siiski varjata ja sulanduda muusse elanikkonda. Tööle asuti tehastes, vabrikutes, riigimajandites ja kolhoosides… Noorem põlv omandas piltlikult öeldes “ühe suvega” kohaliku keele, asus õppima eesti (venekeelses ümbruses Ida-Virumaal ka vene) koolides.
Ingerimaa temaatika, ingerisoomlased ise ja neid puudutav ajalugu kuulus nõukogude repressiivorganite range kontrolli alla, neile oli pooleks sajandiks löödud mahavaikimise pitser. Vanem põlv hoidis aga vaikselt ja visalt alal oma perepärandit ja usutunnistust, lahkudes meie seast soomekeelsed palved suul.
1960. aastate algupooleks oli Eestisse kogunenud u. 20 000 ingerisoomlast, kes asusid 1988. aastast looma oma kultuuriseltse. Kaasajal tegutseb kümmekond seltsi, kelle katuseks on Eesti Ingerisoomlaste Liit (EIL). Laulu-, tantsu- ja folkloorirühmad, kvartaliajakiri Inkeri, ning iga-aastased laulupeod annavad tunnistust vilkast kultuuritegevusest. Tänavu toimub XXXIV Eesti ingerisoomlaste laulu- ja tantsupidu Paides.
Soome saabus uus laine ingerisoomlasi ja nende järglasi alates 1990. aastast käivitunud “tagasipöördumise” käigus. Neid kogunes peamiselt pealinna ja Suur-Helsingi piirkonda üle 30 tuhande. Soomes tegutseb nüüdsel ajal mitu ingerisoomlaste organisatsiooni – katusorganisatsioon Inkeri-liitto ja selle näituse algataja MTÜ Nouse Inkeri. Ka Rootsi kuningriigis asutati sõjajärgsel kümnendil mitmeid piirkondlikke seltse, kelle katusorganisatsiooniks sai Rootsi Ingeri Liit (SIR).
Ingerisoomlaste eksoodus on kestnud juba üle 100 aasta. Ajaloolisel Ingerimaal elab neid vaid käputäis ja praeguse maailmapoliitilise olukorra tõttu on suhtlus nendega raskendatud, isegi katkenud. Vaatamata ajaloo keerdkäikudele ja ränkadele repressioonidele on ingerisoomlaste kogukond Eestis, Soomes ja Rootsis huvitatud oma juurtest, pöördudes Ingeri poole nii suulise perepärimuse, arhiivikogude kui ka esemelise mälu kaudu. Sel näitusel on koos nende praeguste omanikega aastail 2022-2023 Eesti, Soome ja Rootsi ingerisoome peredest kogutud ja pagulasrännakud läbi teinud Ingerimaa esemed…
LÕPUSÕNAD
Teame, et ingerisoome peredes leidub veelgi Ingerimaalt pärit esemeid, mis kannavad endaga lugu. Loodame, et need lood ja esemed jõuavad järeltulevate põlvedeni. Kui soovite aga eseme kohta teavet jagada ja üheskoos ajalooteadmust säilitada, siis võtke julgesti ühendust Eestis ingerisoome@gmail.com, Soomes ja Rootsis nouse@inkeri.fi
Täname südamest inimesi, kelle isiklikke pereaardeid ja lugusid saime näituseprojekti raames vaatajateni tuua. Täname fotograafe, kes Soomes, Eestis ja Rootsis andsid parima, et Ingerimaa aarded pildile jääksid.
Täname toetuse eest: Põhjamaade Ministrite Nõukogu, Eesti kultuurkapital, M. A. Castrenin Seura, Eesti Ingerisoomlaste Liit, Nouse Inkeri ry, Sveriges ingermanländska riksförbund.
Pühendame selle näituse peredele, kus ei ole olnud võimalust säilitada esemeid oma esivanemate Ingerimaa kodust.
