Soome ühe tuntuima arhitekti Eliel Saarineni (1873–1950) sünnist möödus tänavu 150 aastat. Saarinen alustas tööd arhitektina ülemöödunud sajandivahetusel, luues ühise büroo Armas Lindgreni ja Herman Geselliusega. Ta oli rahvusvahelise haardega viljakas arhitekt, kes alates 1923. aastast elas ja töötas USAs, ometi kohtab tema loomingut ka Eestis. Lisaks kolmele majale Tallinnas kavandas Saarinen 1913. aastal meie pealinna esimese üldplaneeringu nimega „Suur-Tallinn“.
Saarineni kõige tuntum teos Eestis on Tallinna kesklinnas Pärnu maantee ääres asuv endine Krediitpanga maja, mis on mänginud Eesti kultuuriloos olulist rolli alates selle valmimisest 1912. aastal.
Tänase nimega Saarineni maja oli valmides üks linna moodsamaid hooneid – seda nii vormilt kui ka tehnilistelt lahendustelt. Suure hoone konstruktsioonid on raudbetoonist, liftid olid esimesed kogu linnas ning korterite sisseseade tehnika viimane sõna. Saarineni maja on tuntud ka oma suurlinliku siseõue poolest, mis on tõeline peidetud pärl. Majal on algusest peale olnud tihe seos kultuuriga – juba esimeste rentnike seas kolis sisse Gustav Pihlaka raamatukauplus ning järjepidevalt tänaseni on seal raamatuid müüdud. 1930. aastate lõpust alates, ka läbi nõukogude aja, tunti seda hoonet kirjastuste majana. Ringkäigul tutvume Saarineni majaga nii seest kui väljast, külastame majas asuvaid kontoreid ja piilume muu hulgas Kultuuriministeeriumi ruumidesse.
Iga Avatud majade sarja ekskursioonil osaleja saab sama piletiga külastada korra ka Eesti Arhitektuurimuuseumi näituseid Rotermanni soolalaos, Ahtri tn 2.
Sarja toetab Eesti Kultuurkapital.
Piletid Fientas (välja müüdud).
Lisainfo: info@arhitektuurimuuseum.ee