Uued harjumused, töövõtted ja kannatlikkus – just sellest on instituudi kaugtöö nädalad koosnenud
Nii Tallinna kui ka Tartu kontori uksed on kolmandat nädalat suletud, kuid teeme kaugtööd ja meie kõigiga saab ühendust telefoni ja meili teel. Enamiku kevade sündmustest oleme lükanud sügisesse, aga osa üritustest toimub virtuaalselt ka praegu. Juba on välja kujunemas uued töömeetodid.
Siin Tallinn – kas Tampere, Oulu, Turu, Tartu ja Kose on kuuldel?
Nii näevad välja meie argihommikud, kui alustame töötajatega Teams rakenduse kaudu videokoosolekut. Erandlikel aegadel on hea rutiinist kinni pidada ja üheks meie uueks harjumuseks on kujunenud osalemine igal tööpäeval toimuval veebikoosolekul.
Tavaliselt arutame igapäevaseid tööasju, näiteks aastaaruande viimistlemine, sündmuste planeerimise ja läbiviimisega seotud küsimused. Alati ei ole teemad seotud argitoimetustega, soome-eesti töökollektiivis vahendame vastastikku ka kultuurialaseid teadmisi. Näiteks eelmisel nädalal said meie eesti töötajad teada, kui oluline roll oli kokk Jaakko Kolmonenil soomlaste igapäevaelus 1970.–1980. aastatel. Sel nädalal õpetas Jyväskylä ülikooli spetsialist meid aga kasutama rakendust Zoom.
Kui kõik oli veel teisiti: naistepäeva tähistamine ja suured kultuuriüritused
Veel viimastel päevadel enne eriolukorda külastasin mitmeid üritusi, kus viibis sadu, kui mitte tuhandeid osalejaid. Adamson-Ericu muuseumis vahetult enne eriolukorra väljakuulutamist toimunud näituse avamisel imestasime koos mitme külalisega selle üle, et samal päeval oli ootamatult tühistatud mitu üritust. Eesti Ajaloomuuseumi töötaja sõnul olid nemad oma uksed juba sulgenud. Arutlesime, kas just see võib olla viimane sündmus, kus lähiajal üksteisega kohtume. Ärevust tundes viisime end kurssi Saaremaa koroonaolukorraga, mis tundus sel hetkel veel kaugel olevat. Samal õhtul käisin Soomest külla tulnud sõpradega Alexela Kontserdimajas vaatamas Peterburi Eifman Ballet’i suurepärast etendust. Kui koju tagasi jõudsin, oli Eestis välja kuulutatud eriolukord, nii et minu jaoks jääb see ballett viimaseks avalikuks ürituseks ilmselt päris mitmeks kuuks.
Järgmisel hommikul pidasime töötajatega kriisikoosoleku, millest enamik võttis juba osa interneti teel. Eesti oli praktiliselt üle öö muutunud. Mõtlesin sellele, milline oht võib varitseda meie töötajaid, kes on osalenud paljudel rahvarohketel üritustel. Lisaks olin ise käinud lastega koolivaheajal Islandil ja New Yorgis, mida tol hetkel määratleti veel kui ”koroonavabu” piirkondi. Nii see siiski polnud.
Kui Eesti ametivõimud sulgesid nii muuseumid kui ka koolid, siirdusime meiegi tööle kodukontorisse – kes Soomes, kes Eestis. Minu enda jaoks oli lihtsam valida Tallinn, kus on mu kodu ja pere.
Õnneks oleme nii lähedased!
Kui mõtlen valitsevas olukorras instituudi põhiülesannetele – Soome ja Eesti vahelise kultuuri- ja koolitusvaldkonna koostöö edendamine –, siis võin õnneks kergendatult ohata. Koroonakriis ei suuda sellele suurt kahju teha isegi siis, kui meie riikide vahelised piirid on suletud!
Tänu Soome ja Eesti kultuurilisele lähedusele saame muretult teha palju sellist, mis oleks mõnes teises kontekstis lausa võimatu. Eelmisel nädalal korraldasime Eesti soome keele õpetajatele veebis kevadseminari ja kuulutasime välja aasta soome keele õpetaja. See eeldas kõigepealt ürituse läbiviimiseks vajaliku tehnilise teostuse õppimist. Sel nädalal viime läbi tõlkijatele mõeldud seminari, sedagi loomulikult interneti teel. Lisaks pakub kauglaenutuse teenust meie Tartus paiknev raamatukogu.
Oma riikide ja keelte läheduse tõttu oleme õnnega koos. Saame jagada sotsiaalmeedia kanalites Soome ja soomekeelseid kultuurisündmusi – netiülekandeid Ateneumi ja Amos Rexi näitustelt või näiteks soomekeelseid lastelaule. Ehk õnnestub meil nende abil innustada Eesti inimesi ka soome keelt õppima. Samal ajal on meie pilk suunatud juba aasta teise poolde. Kui tavapärane argielu taas koitma hakkab, on tulemas palju erinevaid üritusi.
Suur mure ja kuidas sellega toime tulla
Minu suurim mure on seotud väikeettevõtjate, kunstnike ja kõigi teistega, kelle toimetulek on praegu suures ohus. Olukord on keeruline. Igaüks meist võiks otsida võimalusi raskesse olukorda sattunud inimeste toetamiseks. Uuenduslikku suhtumist peame üles näitama ka meie kui kultuuritarbijad, et pakkuda välja viise, kuidas sissetuleku kaotanud inimesi toetada.
Juba esimese kaugtöönädala jooksul arutasime üheskoos 17 Soome kultuuri- ja teadusinstituudi töötajatega, kuidas saaksime loomeinimesi toetada. Projekt Together Alone sündis hetkega ja suurepärase koostöö tulemusena. Lähinädalatel hakkamegi toetama kunstnike ja kunstirühmituste tööd. Loodetavasti näeme ka Soome-Eesti koostööprojekte.
Mäletan väga selgelt 1990. aastate Soome majanduslangust ja selle tagajärgi. Murelikult jälgisin ka 2000.–2010. aastate majanduskriisi mõjusid mitme aasta jooksul Lätis elades. Nendest toibuti ja nii saame jagu ka praegustest raskustest! Olen tänulik kõigile, kes annavad selles olukorras endast parima.
Hoolime üksteisest. Järgime ametivõimude juhiseid ja püsime kodus!
