Kas räägime virsu või eeso keeles?

Miks ei võiks soomlaste ja eestlaste vahelises suhtluses kasutusel olla samalaadset ühiskeelt nagu Põhjamaades skandinaviska? Kui oleks, siis võiks selle nimi olla näiteks virsu või eeso. 

Mis keeles me tulevikus omavahel suhtleme? Tallinna soome keele klubis arutleti sel teemal kirglikult. Inglise keele ülemvõimu ei soovinud keegi, aga vahendeid selle vältimiseks pole lihtne leida.

Mis keeles soomlased ja eestlased tulevikus suhtlevad? Sel teemal arutlesime kolmapäeval, 6.4.2022 toimunud soome keele klubis (link). 

Lühike vastus on, et inglise keeles.

Samas ei soovinud seda ükski vestlusringis osalenutest. Omavahel inglise keeles suheldes kaotame midagi loomuomast, osa kummagi olemise tuumast. Keel on identiteedi, vaimu tuum. Kui selle ära kaotame, jäävad meile vaid koored.

Soome ja eesti keele sõnavarast on umbes kolmandik ühine. See on ainult natuke vähem kui skandinaavia keeltel Põhjamaades.

Inglise keel on lihtne valik 

Miks meil siis ei ole skandinaviskale vastavat ühiskeelt? Klubis osalenute arvates ei ole selle peale isegi mõeldud, sest keelebarjääri on nii lihtne ületada inglise keele abil. Lisaks on rahvusvahelisus kummagi maa jaoks ülioluline. Tegelikult  rahvusvahelisus ja oma keele toetamine teineteist ei välista, pigem teeb seda mõttelaiskus.

Üksikuid mõtteid ühiskeele kohta on esile kerkinud. Õpetajate Lehes (1.4.2022) toodi välja soome keele õpetajate seminaril esitletud ideed ühiskeelest, mille nimi võiks ühel pool lahte olla virsu ja teisel eeso (link).

Skandinaviska idee on sarnane. Tegemist on keelega, mida pole ametlikult olemas, aga mille abil püütakse ühist sõnavara ja lihtsamaid väljendeid kasutades naaberriikidega läbi käia – nii rootsi, taani kui ka norra keeles. See on välja mõeldud selleks, et kaitsta väikeseid, üksteisele sarnaseid keeli. See võib vahel olla töömahukas, aga suurte keelte pealetungi all ka ainus võimalus. Kui me ei taha järele anda.

See kõik kõlab tuttavalt ka soome-eesti keelekeskkonnas. Kui me oma keeli ise ei väärtusta, ei mõista me kas seda, kuidas ühine keeleruum toetab meie emakeeli ja selle kaudu kogu läänemeresoome identiteeti, tajuruumi.

Ühiskeel või paralleelkeel?

Talsingi keelepiirkonna kaks tulevikku.

Kas on oht, et ühiskeelest saab segakeel, millest vartsi mitte keegi aru ei saa? Põhjamaade kogemus näitab, et nii ei juhtu. Ühiskeel, segakeel ja paralleelkeel on erinevad asjad.

Paralleelkeeltega on tuttavad kõik pered, kus vanemad räägivad eri keelt. Keelt vahetatakse vestluse käigus sujuvalt. Igaüks räägib oma keeles ja selle kohta, millest aru ei saa, võib küsida. Paralleelkeel on Soomes kasutuses nendes piirkondades, kus elab palju rootsi emakeelega inimesi. Konverentsil võib üks loeng olla soome ja teine rootsi keeles. Midagi ei tõlgita.

Keelte paralleelelu tähendab seda, et hea oleks omada algteadmisi mõlemast keelest. Eesti president Alar Karis tõdes Helsingin Sanomatele antud intervjuus (31.3.2022, link), et soome keele õpe võiks olla Eesti koolides kohustuslik. See mõte meenutab Eino Leino 100 aastat tagasi välja käidud ideed, et Soome ja Eesti koolides võiks kord nädalas õpetada teineteise keelt emakeele tundide osana.

Kuidas aga saada soomlased huvituma eesti keele õppimisest? Kui Eesti on ka muidu huvitav, siis tõuseb soov osata ka keelt. Keel on võti, mille abil pääseb “naha alla”, aru saama mõtteruumist.

“Kõnelgem kummaski riigis selle riigi keeles, kasvõi tavaliste inimeste vahel. Rääkigu otsustajad või ettevõtjad töökeelena mida tahes.” Nii võib kokku võtta klubiliste arvamuse selle kohta, mis keeles soomlased ja eestlased omavahel tulevikus asju ajama peaksid.

Hannele Valkeeniemi