Hüvastijätuaeg

Kui alustasin 2019. aastal tööd Soome Instituudi juhina, ei osanud ma – ega kindlasti ka keegi teine – ettegi kujutada, mis lähitulevikus juhtuma hakkab. Ehkki koroonapandeemia ajas nii mõnedki plaanid sassi, on viimased ligi kolm aastat olnud täis hetki ja kohtumisi, mis alatiseks meelde jäävad.

Nukral meelel olen edasi liikumas uute ülesannete juurde Soomes. Instituudi juhataja teatepulga annan üle kauaaegsele Eesti sõbrale Hannele Valkeeniemile, kes alustab tööd septembri alguses. Südamlikud õnnesoovid ja edu töörindel, Hannele!

Koroona-aeg on kirgastanud minu nägemust Eesti ühiskonnast. Eestlaste dünaamilisus ja julgus on midagi hoopis muud kui see, millega oleme Soomes harjunud. Asju võetakse ette ka väikeste vahenditega. Kunsti, kultuuri ja keelt tähtsustakse ja  väärtustatakse siin kõrgelt ja riske võetakse ka keset koroonapandeemiat hoopis teisiti kui Soomes.

Minu jaoks on olnud privileeg töötada Soome-Eesti koostöö edendajana koos Soome Instituudi töötajate, sihtasutuse juhatuse ja asjuriga. Soovin kogu südamest tänada kõiki inimesi, koostööpartnereid ja kolleege koosveedetud hetkede eest. Kohtumised Tallinnas, Tartus, Narvas ja mujal võtan endaga kaasa ja need jäävad minuga. 

”…niin kuin meren selkään sadat vaahtopäät sä jäät muhun aina elämään.” (“…nõnda kui merelainete sajad vahused harjad jääd sa alati mu ellu.”) (Aili Järvelä, Roihuvuori)

Anu Heinonen, Soome Instituudi juhataja 2019-2021

P.S. Roihuvuori on linnajagu Ida-Helsingis, mida teatakse ennekõike seal asuva Jaapani aia tõttu. Roihuvuori on ka üks kuuest Helsingi linnajaost, kus ma olen aastate jooksul elanud.

Link Aili Järvelä loole