Soome tuntumaid kaasaegseid kunstnikke Kristian Krokfors avab popkunsti maailmamuuseumis PoCo oma ainukese isikunäituse aastal 2024.
Näituse teemaks on “Kaitse” kogu selle sõna ning motiivi mitmetähenduslikkuses. See on üks Krokforsi motiividest, mille juurde ta on ikka ja jälle pöördunud juba aastast 1983. Esil saavad olema tema erinevates tehnikates loodud, sama motiivi kordavad teosed ning näituse tarbeks on kunstnik loonud ka kaks uut teost, mille maailmaesmaesitlus toimub PoCos. Näitus jääb avatuks novembrini 2024.
Kristian Krokforsi loomingus on teemasid, mida kunstnik on käsitlenud kogu oma karjääri vältel. Üks tüüpilisemaid motiive on olnud telk selle erinevates vormides. Mõnikord mõjub telk massiivsena, meenutades suurt tsirkusetelki, nagu teostes Telk (1983) ja Valge telk (2014), teinekord aga kerge, suisa kipakas suvepidude varjualune, nagu teoses Sinivalge telk (2013). Osa telke on maalitud pastelsetena, osad aga vägagi erksates toonides.
Telgi ilmselge ülesanne on pakkuda kaitset ilmolude eest, kuid telgil on ka oma kultuurilised tähenduskihid. Näiteks tsirkusetelk peidab endas paralleelreaalsust, kus igapäevased reeglid enam ei kehti. Nii toimib tsirkus nagu kunstiteos, mis peegeldab tegelikkust justkui moonutatud peegli abil ja aitab avada erinevusi, mille kaudu tähendused kujunevad. Argielu ja pidu, kord ja kaos ning valgus ja vari on mõned näited vastandpaaridest, mis moodustavad keskse osa nii tsirkuse kui ka Kristian Krokforsi telgiteoste temaatikast.
Lisaks eelnevatele tooksin esile veel ühe vastanditepaari, mis on Krokforsi telgimotiivides näha: kaitstus ja haavatavus. Seda rõhutatakse töödesarjas, mille pealkiri on osutavalt Kaitse (2013). Neid paari õhukese kepikese peale ehitatud konstruktsioone vaadates pole võimalik mitte märgata iroonilisi nüansse. Ebakindluse muljet rõhutab veelgi telkide tohutu suurus, mis paneb vaataja pea ringi käima, suhestudes taustamaastiku ääretu lõpmatusega. Kaitse teoste erksavärvilised telgid ei too silme ette suviste pidude vihmahoogude eest kaitsvat pelgupaika, vaid pigem metafüüsiliste luupainajate eksistentsiaalset üksildust.
Kristian Krokforsi kunstiline meetod näib olevat katse muuta raskesti hoomatav reaalsus lihtsamini mõistetavaks. Kunstnik on seda ka ise öelnud. Kui vaadelda reaalsust valitud objektide abil ja pühendada sellisele vaatlusele oma karjäär, õnnestub samal ajal teha huvitavaid tähelepanekuid maalisiseste seaduspärade kohta. Värvide vastastikune mõju ja valguse mäng erinevatel vormidel on selle pühendunud pingutuse kesksed objektid, kompositsioonist rääkimata. Pikaajaline kunstiline uurimustöö toob oma teemad esile ainulaadsete, ent samal ajal ka universaalsetena.
Tomi Moisio, FT, kunstiajaloolane
Kristian Krokfors (s 1952) õppis 1973-74 Helsingi Kunstiülikoolis maalikunsti. 1974. aastal kolis ta Inglismaale, et õppida Leicesteri polütehnikumis, kus sai 1977. aastal bakalaureusekraadi. Aastal 1985 anti Krokforsile Soome esimene aasta noore kunstniku preemia.
Kristian Krokfors, Telk (2013)
